No har vi omsett utfordringar og tilrådingar til rapport 4, til samisk. Mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu Ođastus sajáiduvvagoahtá? Ovttasbargošiehtadusat hárjehallanoahpahusa hárrái Hástalusat   Mánáidgárdeeaiggádat leat unnán váldon mielde ovttasbargui hárjehallanoahpahusa hárrái ja erenoamážit ovttasbargošiehtadusaid sisdoalu hábmemii. Kvalitehtagáibádusat mat berrejit biddjojuvvot mánáidgárdeeaiggádii, hárjehallanmánáidgárddiide ja hárjehallanoahpaheddjiide leat eahpečielgasat, erenoamážit boahtteáigásaš ja nannejuvvon ovttasbarggu dáfus. Eai leat doarvái ekonomalaš ja olmmošlaš […]

No har vi omsett utfordringar og tilrådingar til rapport 4, til samisk.

Mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu

Ođastus sajáiduvvagoahtá?

Ovttasbargošiehtadusat hárjehallanoahpahusa hárrái

Hástalusat

 

  • Mánáidgárdeeaiggádat leat unnán váldon mielde ovttasbargui hárjehallanoahpahusa hárrái ja erenoamážit ovttasbargošiehtadusaid sisdoalu hábmemii.
  • Kvalitehtagáibádusat mat berrejit biddjojuvvot mánáidgárdeeaiggádii, hárjehallanmánáidgárddiide ja hárjehallanoahpaheddjiide leat eahpečielgasat, erenoamážit boahtteáigásaš ja nannejuvvon ovttasbarggu dáfus.
  • Eai leat doarvái ekonomalaš ja olmmošlaš resurssat sihkkarastit láhkaásahusa ulbmiliid. Diet hástalus boahtá hui čielgasit ovdan dalle go vuordámuššan livččii DjO-ovttasbargu, gelbbolašvuođaovddideapmi ja goabbat guoimmiset oahppanarenaid geavaheapmi.
  • Studeanttaid progrešuvdna hárjehallamis lea eahpečielggas, ja ain leat čielggadanbarggut dahkat ja njuolggadusat ráhkadit dasa mii galgá studeanttain gáibiduvvot.
  • Lea eahpečielggas makkár šiehtadusat iešguđetge ásahusain galggaše leat, ja seamma guoská šiehtadusaid sisdoallogáibádussii.

 

Rávvagat oahppoásahusaide

  • Buot oahppoásahusat berrejit ráhkadit ovttasbargošiehtadusaid našuvnnalaš njuolggadusaid sisdoalu vuođul.
  • Eaiggádat berrejit čielgaseappot nannet ovttasbargošiehtadusaid mat dahkkojuvvojit, ja eaiggádat berrejit eambbo searvat hárjehallanoahpaheami ovttasbargui.
  • Hárjehallama evalueremat berrejit buorebut gaskkustuvvot oahpahusa buot bealálaččaide, sihke mánáidgárdeeaiggádiidda, hárjehallanoahpaheddjiide, studeanttaide ja fágaoahpaheddjiide.
  • Gávnnahit ovttasbargovugiid ja doaimmaid mat leat mielde boahtteáigásaš ja nannejuvvon ovttasbarggus. Ovdamearkka dihte árvvoštallat berrejit go šiehtadusat dahkkojuvvot ii nu máŋggain, muhto baicca stuorát mánáidgárddiiguin mat sáhtáše váldit viidát ovddasvástádusa hárjehallanoahpaheamis ja maiddái váldit vuostá eambbo studeanttaid.
  • Oahppoásahusat berrejit ráhkadit hárjehallanoahpu progrešuvdnaeavttuid iežaset studeanttaide.
  • Árvvoštallat sierra čuoggá ovttasbargošiehtadusaide mii geatnegahttá hárjehallanoahpaheddjiid formaliseret iežaset bagadallangelbbolašvuođa dihto áiggi sisa.
  • Oahppoásahusat berrejit árvvoštallat ásahit oahpaheaddje­­oahppo­mánáidgárddiid (UA-mánáidgárddiid).

Rávvagat departementii

  • Nannet hárjehallanoahpahusa ruhtadeami, nu ahte šaddá vejolaš čađahit hárjehallama láhkaásahusa gáibádusaid mielde.
  • Juolludit ruđa ovdánahttit ja doaimmahit oahppoásahusaid ja hárjehallanmánáidgárddiid ovttasbarggu, seamma dásis go vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide ja árvvoštallat leat go dálá resurssat (earret eará hárjehallan­­oahpaheaddje­šiehtadus) ulbmillaččat ja doarvái dasa ahte nannet hárjehallan­­ovttasbarggu kvalitehta ja ovttasbarggu.
  • Ásahit našuvnnalaš ovttasbargoforuma gos oahpaheaddje­­oahppo­mánáid­­gárddiin (UA-mánáidgárddiin) bohciidan jurdagat ja vásáhusat sáhttet juogaduvvot.
  • Bagadallan­gelbbolašvuođa gáibádus berre ásahuvvot sierra čuokkisin teakstaoassái 4.3.1 mii lea hárjehallan­ovttasbarggu šiehtadusa birra («Avtaleverk om samarbeid om praksis»).

 

 

Bachelorbargu mánáidgárde­oahpaheaddje­oahpus

Hástalusat

 

·      Orru leame nu ahte go ii leat málle dasa man guhkki dat galgá leat, eai ge leat oktasaš našuvnnalaš čilgehusat oahppomihttomeriid hárrái, de šaddet stuora erohusat.

  • Vuhtto ahte metodaid ja informánttaid válljen lea oalle “gárži”.
  • Dávjá ii boađe bachelorbarggu diehtojuohkinmateriálain ovdan ahte láhkaásahus gáibida ahte čálus galgá leat vuođustuvvon máhttoviidodagaid ala.
  • Oahppoásahusain leat hui iešguđetlágan bagadallanfálaldagat.
  • Máŋgga sajis orru leame eahpečielggas mii gáibiduvvo dieđihuvvot NSD (Norsk senter for forskningsdata).
  • Sámi perspektiiva lea unnán oidnosis.

 

Rávvagat departementii

  • Árvvoštallat berre go ásahuvvot málle bachelorčállosa guhkkodahkii ja berrejit go čállosa hárrái ásahuvvot našuvnnalaš čilgehusat oahppomihttomeari hárrái.

 

Rávvagat oahppoásahusaide

  • Oahppoásahusat ávžžuhuvvojit geahčadit diehtojuohkinmateriálaid maid fállet, ja árvvoštallat deavdá go dássi našuvnnalaš kvalifikašuvdnarámmaid syklus 1.
  • Árvvoštallat lea go barggu guhkkodat ulbmillaš. Guhkkodat berre leat sániid dahje čuoggáid logu mielde, ii ge siidduid mielde.
  • Mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuid fágabirrasat berrejit presenteret studeanttaide eambbo metodaid.
  • Ávžžuhit studeanttaid árvvoštallat eambbo vejolaš informántajoavkkuid, eandalii mánáid.

 

Riikkaidgaskasaš oahppobadji, oanehit oahppo- ja hárjehallanáigodagat olgoriikkas

 

Hástalusat

  • Riikkaidgaskasaš oahppobaji gáibádus bidjá garra eavttuid dasa mo goalmmát oahppojahki sáhttá organiserejuvvot.
  • Olgoriikkas orrun lea resursagáibideaddji fálaldat. Oalle unnán studeanttat váldet vuostá fálaldaga.
  • Sihkkarastit doarvái buori kvalitehta ja relevánssa hárjehallanfálaldahkii olgoriikkas.

Rávvagat oahppoásahusaide

  • Oahppomihttomeriid vuođul kvalitehtasihkkarastit ja lasihit internašunaliserendoaimmaid, muhto seammás árvvoštallat man muddui riikkaidgaskasaš lohkanbadji lea dárbbašlaš.
  • Čielggadit maid oahppoásahusat oaivvildit doahpagiin internašunaliseren mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus ja makkár konkrehta doaimmat dan dáfus galget álggahuvvot.
  • Árvvoštallat sáhttá go studeanta olahit seamma oahppomihttomeari internašunaliserema olis iežas riikkas.
  • Kvalitehtasihkkarastit hárjehallama olgoriikkas nu ahte láhkaásahusa gáibádusat máŋggabealat, bagadallojuvvon ja árvvoštallojuvvon hárjehallama birra čuvvojuvvojit. Seamma guoská virgáduvvon hárjehallanoahpaheddjiid formálalaš gáibádusaide.

 

Rávvagat departementii

  • Árvvoštallat lea go bachelorprográmma fágalaččat gáržžes rámmaid siskkobealde sadji fállat buot studeanttaide riikkaidgaskasaš lohkanbaji.

 

 

Dárogielgelbbolašvuohta

 

Hástalusat

  • Oahppoásahusain leat iešguđetlágan oainnut das maid dárogielmáhttu profešuvdnaoktavuođas galgá mearkkašit.
  • Eai buot oahppoásahusain leat árvvoštallanortnegat mat eaktudit ahte studeanttat galget oahppoáiggis goappaš dárogielaide čállit geatnegahttojuvvon bargguid dahje eksámeniid.
  • Stivrendokumeanta ii atte čielga eavttuid dasa mo galgá iskat studeanttaid dárogielmáhtu ja gii dan galgá dahkat.
  • Olu sajiin ii leat sis, geat oahpahit mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus, gelbbolašvuohta goappaš dárogielain.

Rávvagat oahppoásahusaide

  • Čielggadit maid oahppomihttomearri máhttá dárogiela profešuvdnaoktavuođas ja lágidit dili dasa ahte dat ollašuvvá galgá mearkkašit.
  • Buot oahppoásahusain fertejit leat árvvoštallanortnegat mat sáhttet mihtidit studeanttaid dási goappaš dárogielain. Dasa lassin berrejit mearridit lohkanmeari, oahpahit ja muđui bargat dan ovdii ahte goappaš dárogielat geavahuvvojit oahpus.
  • Fuolahit ahte oahpaheddjiin lea doarvái gelbbolašvuohta sihke girjedárogielas ja ođđadárogielas.

 

Rávvagat departementii

  • Čilget mii oaivvilduvvo oahppomihttomeriin Máhttit dárogiela, sihke girjedárogiela ja ođđadárogiela, kvalifiserejeaddji vuogi mielde profešuvdnaoktavuođas (dás jorgaluvvon sámegillii) ja makkár váikkuhusat das galget leat oahpahussii ja árvvoštallamii mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus.
  • Ávžžuhit oahppoásahusaid ásahit árvvoštallanvuogádagaid maid mielde studeanttat galget oahppoáiggis čájehit máhtu goappaš dárogielain.

 

 

 

Mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu bargosajis – BMOA

 

Hástalusat

  • Evalueremat čájehit ahte eanas BMOA-studeanttat leat duhtavaččabut oahpuin go eará mánáidgárde­oahpaheaddje­studeanttat. Sisdoalu dáfus sáhttet oahppo­ásahusat eambbo bargat dainna ahte teoretiseret studeanttaid vásáhusvuđot máhtu. Muhtin prográmmain moitet studeanttat oahpu organiserema.
  • Prográmmaid ja oahppoplánaid guorahallamat čájehit ahte leat iešguđetlágan sisabeassangáibádusat ohppui ja dasa man stuora virgi studeanttain galgá leat mánáidgárddis oahppoáiggis.
  • Bargohárjehallan iežas bargosajis ii leat ovtta guhku buot oahppoásahusain.
  • Muhtin prográmmaplánain leat BMOA-oahppu ja dan erenoamáš oahpahus- ja bargovuogit unnán fuomášuhttojuvvon.

Rávvagat oahppoásahusaide

  • Dat ásahusat maid juo eai leat dahkan dan, berrejit prográmmaplánain fuomášuhttit BMOA-oahpuid erenoamáš organiserema ja bargovugiid.

Rávvagat departementii

  • Bisuhit ekonomalaš doarjjaortnegiid studeanttaide BMOA-oahpus guovlluin gos ain lea váttis rekrutteret mánáidgárdeoahpaheddjiid.
  • Árvvoštallat erenoamážit heivehit BMOA-fálaldaga olbmuide geat dábálaččat eai oza mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui. Dat lea danne vai oažžut eambbo máŋggabealatvuođa mánáidgárddiin (agi, sohkabeali, čearddalašvuođa hárrái).